Internasionál: John M. Miller,
East Timor and Indonesia Action Network (ETAN),
PO Box 21873, Brooklyn, NY 11202-1873 USA
Tel. +1-718-596-7668 email:
john@etan.org
Eleisaun Prezidensiál 2007 hanesan eleisaun
nasionál ba dala-uluk ne’ebé estadu independente Timor-Leste
hala’o. Observadór na’in 12 husi Misaun Observadór
Solidaridade ba Timor-Leste (SOMET - Solidarity Observer
Mission for East Timor) visita ona sentru votasaun 52 iha
distritu Dili, Liquica no Ermera durante votasaun iha ronde
dala-uluk nian loron 9 Abril. SOMET hetan katak prosesu
eleisaun hala’o ho livre no justu. Ami fiar katak resultadu
votasaun refleta ba sidadaun nasaun ne’e nia hakarak.
Alende maiória staf sentru votasaun no
votante-sira iha końesimentu kona-ba prosedura votasaun-nian,
ami observa katak iha mos iregularidade kikoan balun.
Violasaun ba medidas atu prevene ema vota dala-rua mak
hanesan toman ida no violasaun tekniku ne’ebé seriu.
Fiskais kandidatu no partidu-nian ho
‘observadór partidu-sira-nian’ mak sai hanesan dominante
tiha ba sentru votasaun barak. Ami haree katak fiskais barak
liu liu fali sira saida maka permite husi regulamentu, no
sira dala barak involve iha asaun ne’ebé la tuir regras
no/ka subar sira nia identidade.
Staf sentru votasaun-nian hala’o sira nia
knaar ho kapas hodi hala’o prosesu sura vota transparente.
Maibe, ami observa iha mos violasaun ba regulasaun balun,
hanesan materiál sensitive sira ne’ebé husik hela no la
tau-matan ba no prosesu sura surat vota ne’ebé la propria ka
efisiente. Dala barak, ami mos hare rasik konfusaun kona-ba
kritéria atu deklara surat vota-sira ne’ebé invalidu.
Ami mos observa violasaun balun kona-ba
prosedimentu ne’ebé foin dadauk avisu hodi haruka polísia no
forsa militar internasionál ba besik sentru votasaun sira.
Bazeia ba ami-nia observasaun-sira, misaun SOMET rekomenda
atu hadi’a area ualu.
2. Ami rekomenda kuadru regulatóriu ba
eleisaun ne’ebé klaru no konsisten. Amendementu ruma ba lei,
regulasaun, kodigu de konduta ka materiál formasaun no
instrusaun tenke formula iha tempu ne’ebé di’ak, sei
konsisten iha internal no komunikadu ba ema hothotu ne’ebé
involve iha prosesu eleisaun-nian.
3. Ami rekomenda atu halo provizaun ba
ema-sira ne’ebé pasiente-sira iha ospitál, prisoneiru-sira,
ema-sira labele sai husi uma no sidadaun-sira ne’ebé iha
tasi-balu.
4. Ami rekomenda atu direitu no priviléjiu
fiskais kandidatu no partidu-sira-nian legalmente reguladu;
fiskais na’in ida ba kada kandidatu kada sentru votasaun
kualkér tempu dala ida; staf sentru votasaun-sira iha ona
kompeténsia atu haforsa regulasun sobre fiskais-sira; no
pozisaun la klaru ba ‘observadór partidu’ no ‘asesu livre’,
tenke halakon tiha.
5. Ami rekomenda atu staf sentru
votasaun-sira aumenta no simu salariu sufisiente. Aumenta
tan instrusaun no formasaun sei fokus liu ba knaar-sira
importante, hanesan izame tinta iha votante ida-idak nia
liman fuan, hatudu dalan ba votante no tau matan di-diak ba
materiál sensitivu sira.
6. Ami rekomenda atu prosesu surat surat
vota tenke bazeia ba regulasaun sura-nian. Surat vota sei
simu hanesan validu se intensaun votante-sira-nian klaru.
7. Ami rekomenda atu polísia no militar-sira
iha regulasaun transparente regula sirania prezensa.
8. Ami rekomenda atu komentadór hothotu
reprezenta prosesu eleisaun ho kuidadu, liuliu depois
votasaun.
Ikus mai, ami fó hanoin ba ofisiál-sira
ne’ebé involve iha administrasaun eleisaun-nian ba
observadór internasionál no nasionál tenke iha asesu livre
ba sentru votasaun hothotu.
Misaun Observadór Solidaridade ba
Timor-Leste (SOMET - Solidarity Observer Mission for East
Timor)
Misaun Observadór Solidaridade ba
Timor-Leste (SOMET), misaun observadór ida ne’ebé imparsiál
ba eleisaun-sira iha 2007, observa ona eleisaun prezidensiál
loron 9 Abril 2007 iha distritu tolu Timor-Leste nia laran.
Relatóriu ida ne’e fó detalle ami-nia observasaun husi
eleisaun parte dala-uluk nian no halo rekomendasaun atu
hadi’a pratika eleisaun oin-mai.
SOMET sei kontinua observa no halo relatóriu
ba eleisaun prezidensiál ba dalarua loron 9 Maiu no eleisaun
parlementária ne’ebé sei hala’o iha loron 30 Juńu 2007
oinmai. Iha loron votasaun SOMET haruka observadór na’in 12
ne’ebé iha akreditasaun ho imparsiál ba sentru vatasaun 52
iha distritu Dili, Liquisa no Ermera. Ami-nia observadór
husi nasionalidade oin ualu ne’ebé diferente mak Ernest
Chamberlain, Christian Donn, Craig Hughes, Jaana Karhilo,
Ruby Rose Lora, Catharina Maria, Joerg Meier, Veronica Pais,
Charles Scheiner, Susan Severin, Santina Soares no Jill
Sternberg.
SOMET harii liu husi konvite organizasaun
sosiadade sivil balun iha Timor-Leste atu servisu iha
parseria ho observadór imparsiál Timorense no internasionál
seluk hodi suporta prosesu eleisaun ida ne’ebé tansparente,
livre no justu. Observadór SOMET nian hothotu konkorda atu
halo tuir kodigu de kondutu ne’ebé regula ami nia
imparsialidade no netralidade. Ami servisu ho maneira
independente, la suporta partidu ka kandidatu ruma. Maibe
imparsialidade la’os signifika katak la-interese ka
pasividade kona-ba injustisa ka violasaun ema-nia direitus
humanus baziku.
SOMET nudar projeitu duut-abut baze iha
Estadus Unidus do America ba Rede Asaun Timor-Leste ho
Indonezia nian (ETAN - East Timor and Indonesia Action
Network), Rede Timor-Leste Livre (VOT - Stichting Vrij Oost
Timor) husi Olanda, Inisiativu ba Dialogu Internasionál (IID
– Initiatives for International Dialogue), Koligasaun
Solidaridade Asia Pasifiku, (APSOC - the Asia Pacific
Solidarity Coalition) baze iha Filipina, no Forum Mundiál ba
Demokratizasaun iha Asia (WFDA - World Forum for
Democratization in Asia). Iha Timor-Leste, SOMET kolabora ho
Asosiasaun HAK, Forum ONG Timor-Leste, La’o Hamutuk,
FOKUPERS ho Bibi Bulak.
Istoria no Kontestu Eleisaun-nian
Depois de sekulu atus haat resin moris iha
autokratiku laran liu ba, povu Timor-Leste foin mak konsege
partisipa iha eleisaun demokratiku iha tinan ualu-nia laran.
Durante votasaun nasionál dala tolu foufoun – ba
independénsia, ba asembleia konstituante, no prezidente,
resultadu refleta ba votante sira-nia hakarak. Maske kampańa
teror ne’ebé Indonézia organiza, votante Timorense-sira
ne’ebé determinadu ba iha sentru votasaun iha 1999 rejeita
autonómia nudar provínsia Indonézia-nian. Maske laiha
esperiénsia konaba eleisaun livre no prosedimentu
parlementária, Ema Timor-sira ho kalma no ho hakarak hili
sira-nia Asembleia Konstituante (Parlamentu) iha 2001 no
Prezidente iha 2002. Eleisaun nasionál tolu ne’e Nasaun
Unidas mak hala’o, konsultasaun hamutuk ho lidér
Timorense-sira.
Eleisaun Prezidensiál 2007 nudar eleisaun ba
dala-uluk ne’ebé governu Timor-Leste mak hala’o bazeia ba
sira-nia lei rasik. Dala ida tan, votante Timor-Leste sira
hatudu sira-nia komprensaun no komitmentu ba prosesu
demokratiku ne’ebé dame, maske krize ne’ebé hahú tinan kotuk
ho avizu no ameasa violénsia-sira. Dala ida tan, votante
hotu-hotu Timor-Leste nian hakribit atu hetan intimidasaun
hodi hala’o sira-nia direitu atu votu. Maske buat ki’ik balu
la’o laloos husi aspetu barak iha loron votasaun Segunda,
maiória prosesu la’o ho di’ak, no ami fiar katak rezultadu
finál sei refleta ba sidadaun-sira iha nasaun ne’e nia
hakarak.
Hanesan parte barak iha mundu ne’e, politiku
iha rai ida ne’e la’o sees husi diskusaun substantive
kona-ba regulamentu no programa ba fali sadik malu no hatan
malu kona-ba hahalok pesoál kandidatu ruma ka pratika
kampańa ne’ebé laloos. Ami iha esperansa katak, ho
politika-nain Timor-Leste nian aumenta tan sira nia
esperiénsia kona-ba eleisaun demokratiku, kampańa oin-mai
sei inklui sujestaun no evalusaun kona-ba programa governu
sira oin-mai no uluk nian. Ho nasaun ne’e hakat ba oin,
importante liu votantesira mak sei deside diresaun ne’ebé
mak nasaun ne’e tenke ba, la’os de’it sé mak atu lidera ba
ne’ebá.
Ami hetan korajen no preokupa ho rezultadu
vota ne’ebé iha diferénsia boot entre area ida-idak nasaun
ne’e. Diferénsia rejionál no etniku hatudu momoos iha
rezultadu eleisaun. Ho kandidatu na’in haat manan kada
kandidatu iha menus liu distritu tolu, votantesira- nia
opsaun primeiru iha maizumenus total distritu-sira sorin
balun mak sei la tuir eleisaun ba dala-rua. Ami enkoraja ba
kandidatu-sira, manan ka lakon, atu kontinua nafatin
sira-nia aktividade kampańa atu dada populasaun tomak, no
atu labele aproveita diferénsia lokál nian hodi polariza liu
tan nasaun diversa, ki’ik ida ne’e.
Maibe, modelu votasaun mos indika katak votante maiória
komprende ho klaru ba saida mak sira hili no sente livre atu
hato’o sira-nia opiniaun liu husi surat vota-nian. Surat
vota balun de’it mak invalidu demonstra katak votante balun
de’it mak tuu ka marka surat vota sala. Pratika demokratiku
estabelese di’ak ona iha povu Timor- Leste-sira.
Eleisaun nasionál ba dala-uluk ida ne’e husi
autoridade Timor-Leste mak hala’o, regulamentu no
prosedimentu barak mak hamosu tiha ona. Maske konfuzaun iha
regras no sira-nia implementasaun, ami fó parabens ba
ema-sira ne’ebé involve halo dezeińo no hala’o prosesu ida
ne’e. Maibe, tamba ida ne’e hanesan eleisaun ba dala-uluk
husi eleisaun tolu iha tinan 2007, no ba dala-uluk husi
dala-atus iha futuru naruk demokrásia Timor- Leste nian, ami
sujere mudansa no adisionál lubun ida ne’ebé sei halo
eleisaun futuru la’o ho di’ak, ho rezultadu-sira-nian
partisipante-sira prontu liu atu simu. Partikularmente, ami
enkonrajen autoridade ne’ebé propriu atu pro-aktivu no
efisiente, no atu labele halo amandamentu iha minutu ikus no
derepente halo prosedimentu extra-legal ne’ebé lori ita ba
kontroversi no konfuzaun kona-ba prosedimentu ba eleisaun
ida ne’e.
Eleisaun Prezidenteal ba dala-rua tuir mai
mak semana tolu tan, depois ida ne’e, eleisaun Parlamentu la
to’o fulan rua. Ami enkoranjen autoridade, votante no
hanesan kampańadorsira atu involve an iha prosesu laran ho
seriu, atu hadi’a frakeza-sira ne’ebé identifika ona no atu
kontinua involve sidadaun-sira iha aktividade demokrásia ida
ne’e. Buat hirak ne’e barak mak bele hadia ho fasil,
inkluidu kona-ba mudansa iha minutu ikus kona-ba simbulu
surat vota-nian, fiskais partidu, no buat seluk tan, nune’e
mos prosedimentu ne’ebé la klaru ka formasaun ne’ebé la
sufisiente kona-ba oinsa identifika surat vota sira ne’ebé
la validu, prosesu sura vota, hakerek kartaun rejista no
revista tinta iha liman fuan. Buat hirak ne’e tenke atende
lalais no ho loloos atu manten nafatin nia espiritu ba los
eleisaun ne’ebé livre no justu ba eleisaun dala-rua fulan
oin mai.
Kuadru Regulatóriu Eleitorál
Mekanismu ba eleisaun prezidensiál nia
komponente mak lei, regulasaun, kodigu de konduta, materiál
formasaun nian, instrusaun ba staf no manual
prosedimentu-nian, barak mak halakon no iha kontradisaun, no
kria de’it iha fulan ka semana hirak nia laran antes de
eleisaun. Buat hirak ne’e Sekretariadu Tekniku
Administrasaun da Eleitorál (STAE) mak halo ho tau matan
husi Komisaun Nasionál Eleitorál (CNE), ne’ebé estabelese
fulan tolu de’it antes loron votasaun. Iha kontestu ida ne’e,
ami impresionada teb-tebes ba prosesu votasaun ne’ebé la’o
ho di’ak. Maske ami-nia observasaun jeralmente pozitivu,
frakeza balun hamosu konfusaun no difikuldade antes, durante
no depois dia 9 Abril, ka halo prosesu ne’e ladun livre no
justu.
STAE hanesan ajénsia ida guvernu-nian, iha
Ministériu Estatal-nia laran. Hanesan ne’e, STAE bele hetan
presaun politiku husi edifísiu guvernu-nian, tan ne’e susar
atu hala’o eleisaun imparsiál la ho influénsia husi partidu
ne’ebé ukun agora. Ida ne’e manifesta nia an iha area balun
liuliu iha kredensiál ne’ebé fó ba ofisiál guvernu-sira-nian
no partidu maiória.
1. Kuadru regulatóriu la seguru to’o
antes besik loron votasaun.
Kuadru regulatóriu ba eleisaun prezidensiál
ba dala-uluk tenke harii husi zero. Knaar todan ida ne’e
halo difikuldade boot liu tan bainhira hetan efeita hamutuk
ho manual ne’ebé hamosu iha minutu ikus liu, inesperiénsia
lejislativu, prosedimentu ne’ebé la klaru no hetan
influénsia parsiál. Lei kona-ba Eleisaun Prezidente da
Republika finaliza iha loron 13 antes eleisaun-nian.
Regulasaun ba prosedimentu vota no rezultadu sura surat vota
ba Eleisaun Prezidente da Republika finaliza besik antes atu
hahú votasaun. Hanesan relatóriu dala lima antes
eleisaun-nian husi Tim Sertifikasaun Eleitorál ONU-nian
hato’o katak finaliza lejislasaun ne’ebé tarde halo impaktu
la di’ak, ba nivél boot ka ki’ik, planeiamentu no
implementasaun kada aktividade depende ba końesimentu
kona-ba kuadru legal ba eleisaun-nian.”
2. Formatu surat vota-nian to’o tarde.
Dezisaun atu taka simbulu iha surat vota
nian hakotu loron hirak oan antes votasaun. Artigu 38
Dezembru 2006 Lei kona-ba Eleisaun Prezidente da Republika
dehan katak kada surat vota sei iha ona naran no fotográfia
koloridu kandidatu-sira-nian. Maibe, lei ne’ebé amenda ona
ne’ebé pasa iha 26 Marsu 2007 aumenta simbulu. Loron rua liu,
CNE avisu katak sira aprova ona simbulu surat vota ba kada
kandidatu. Maske STAE ho autoridade-sira seluk konsege hodi
imprime no distribui surat vota-sira tuir tempu, maibe
mudansa ne’e sai tarde nune’e halo STAE-nia knaar, nomos
edukasaun ba votante-sira, susar tebetebes.
3. Sidadaun Timorense-sira ne’ebé hela
iha rai seluk la vota iha Loron Votasaun.
Artigu 47.1 konstituisaun RDTL dehan katak
sidadaun hothotu tinan 17 ba leten liu iha direitu atu vota.
4. Prisoneiru sira la hetan lisensa atu
vota.
Maske artigu 5 husi Lei Eleisaun ba
Prezidente da Republika ho la tuir konstitusaun hapara
prisoneiru-sira atu vota, laiha kondisaun ne’ebé atu fó
prisoneiru-sira ne’ebé sei iha prosesu tribunál hela ka sei
hein sira-nia sentesa/kastigu hela atu vota. Lei ba eleisaun
espesifiku ida ka prosedimentu votasaun espesiál ne’ebé
laiha labele viola Konstituisaun.
5. Votante aleijadu-sira la hetan
fasilidade sufisiente atu vota.
Maske artigu 7 husi Regulasaun Votasaun no
Prosedimentu Rezultadu Surat Vota-nian ba Elaisaun
Prezidente da Republika dehan katak sentru votasaun la
autoriza iha ospitálsira, seidauk iha kondisaun alternativu
ne’ebé kria ona ba pasiente ospitál sira atu vota.
Staf-sira husi ospitál nasionál Dili hato’o
ba SOMET katak pasiente informa ba sira katak sira hakarak
atu vota, maibe labele. Ema ne’ebé aleijadu fizikamente
ne’ebé labele la’o to’o sentru votasaun mos la hetan dalan
atu vota.
6. Staf governu hetan kartaun “Asesu
Livre” la ho kondisaun ka baze legal.
STAE fó maizumenus 100 “Asesu Livre” ba
ofisiál governu Timor-Leste-nian. Ne’e la hadi’a prosesu
votasaun no lori risku kona-ba influénsia ka intimidasaun ba
votante-sira.
Prosesu Eleisaun
Votasaun ne’ebé ami observa la’o ho dame.
Ami la hare insidente violénsia ruma ka klaru, intimidasaun
makaas. Maiória votante-sira ne’ebé ami intervista sente
kontente kona-ba votasaun, no laiha ema ida mak hato’o dehan
hetan ameasa ho violénsia ka hetan prezente ruma atu hamaus
sira atu vota ba kandidatu partikular ruma. Maibe, votante
balun hato’o katak sira hare rasik ema ameasa no uza
violénsia hasoru sira seluk durante kampańa maibe la hapara
sira atu marka surat vota.
Loron balun antes votasaun, ami estuda katak
staf eleisaun na’in 100 mak ameasa atu halo greve, husu
aumenta tan osan liu ne’ebé akordu ona ho US$10/loron. Staf
votasaun konsege hamaus sira servisu fali, no sentru
votasaun ne’ebé ami observa menus liu mak iha staf na’in
tolu maibe maiória sentru votasaun-sira iha staf na’in lima.
Sira servisu makaas liu bainhira atende votante-sira ne’ebé
suli tama mai barak loos durante tempu dadeer, dalaruma
fiskais kandidatu ho partidu-nia antusizmu, no sira-nia
numeru barak, dala ruma aktivu, nudar audiénsia, maibe sira
servisu makaas no seriu loron tomak.
Maiória sentru
votasaun ne’ebé ami observa loke ho oras no ho prosedimentu
propriu. Staf sira fó atensaun espesiál ba ema isin-rua,
aleijadu, katuas-ferik, moras no ema sira ne’ebé ho oan,
hodi fó sira vota uluk no ema seluk tuir nafatin lińa. Iha
sentru votasaun ida, ami observa staf STAE fó hanoin ba staf
votasaun sira-nia knaar kona-ba ema vulneravél, maibe iha
maiória sentru votasaun kestaun ida ne’e ema hala’o tiha ona.
Maske iha preokupasaun kona-ba surat
vota-nian ne’ebé la sufisiente ne’ebé hato’o tiha ona antes
loron votasaun, ami-nia tim la observa problema kona-ba ida
ne’e. Staf UNV (Voluntariu ONU nian) ida informa ami kona-ba
medidas rezerva nia prontu, atu evita bainhira menus, iha
sentru votasaun ida ami haree staf CNE ida to’o, hetan
akompańamentu husi UNPOL, lori mai surat vota tan.
Hanesan iha eleisaun uluk nian, sidadaun
Timor-Leste nian barak liu marka sira-nia surat vota antes
meudia. Maske ema hamriik iha lińa naruk, liu-liu iha Dili,
votante-sira pasiénsia no, parte ida liu-liu mak, iha
końesimentu kona-ba prosesu. Sentru votasaun ne’ebé ami
visita iha lokraik, votante la dun barak ona maibe staff
hato’o relatóriu katak loron ne’e iha rezultadu di’ak.
UNV-sira-nia Knaar
UNDP no ajénsia ONU-nia-sira seluk hakerek
ona dala barak kona-ba Volutariu Nasaun Unidas no matenek
na’in eleitorál internasionál nian ne’ebé mai Timor-Leste
asiste STAE, CNE no treinamentu seluseluk no preparasau ba
eleisaun-nian. Antes eleisaun, fontes informadu hato’o ba
SOMET katak UNV balu la respeitu sira-nia maluk Timorense,
ka sira la iha esperiénsia no końesimentu mekanizmu eleisaun
iha Timot-Leste. Ami la dun hatene problema ida ne’e boot
oinsa, maibe ami la konsege observe kestaun ida ne’e iha
loron votasan. Loloos, ami hetan de’it UNV na’in rua iha
sentru votasaun 50 ne’ebé ami visita ona.
Ami-nia observasaun iha Loron Votasaun
Fiskais Partidu
Fiskais partidu-nian mak dominante iha
sentru eleisaun barak ne’ebé SOMET visita. Ami observa,
katak fiskais barak liu fali ema ne’ebé iha autoridade iha
sentru votasaun, dala barak sira involve iha asaun ne’ebé
latuir regras no/ka subar sira identidade. Iha relatóriu ida
ne’e, ami uza “Fiskais Partidu” ne’ebé inkluidu fiskais
kandidatu, fiskais partidu no observadór partidu naunser
determina iha fatin ruma.
1. Pozisaun Observadór Partidu la iha
Baze Legal.
STAE distribui kartaun kredensiál anonimus
ba ‘Observadór Partidu’ loron hirak antes votasaun, maske
laiha kondisaun iha regulasaun laran no laiha manual ka
kodigu de konduta ne’ebé defini sira nia direitu no
responsabilidade. Ida ne’e aumenta tan de’it numeru fiskais
partidu nian iha sentru votasan sira. Fiskais partidu nia
papel – tau matan ba sira nia kandidatu nia direitu – la
tuir malu ho Kodigu Konduta ba Delegadu partidu Politika ka
Koaligasaun Partidu ne’ebé dehan sira hanesan observadór
imparsiál.
2. Fiskais partidu nian marka prezensa ho
numeru ne’ebé aas.
Fiskais partidu nian marka prezensa barak
liu iha maiória sentru votasaun no observadór SOMET nian
haree fiskais partidu nian barak liu fali sira ne’ebé iha
autoridade. Artigu 34 husi Lei ba Eleisaun Prezidente da
Republika ne’ebé estabelese direitu fiskais partidu nian
hala’o monitorizasaun ba sentru votasaun no prosesu sura
vota nian. Kodigu de Konduta ba Fiskais Kandidatura no
Fiskais Partidu Politiku ka Koligasaun Partidu hateten
masimu fiskais ida husi kanditatu ida ba kada sentru
votasaun. STAE autoriza fiskais 12,573 husi bankada oin 13,
suporta kandidatura prezidensiál na’in ualu. Fretilin iha
5,525 fiskais autorizadu (maski sentru votasaun hamutuk 705
de’it), alende Partidu Demokratiku iha fiskais 2,356 no sira
seluk nian menus oituan. Iha sentru votasaun ida iha Comoro,
Dili, ami observa fiskais 13 husi Fretilin iha tempo hanesan.
Iha Balide, Dili, ami observa fiskais 11 husi PSD no fiskais
10 husi ASDT, no sentru votasaun seluk tan hetan fiskais liu
fali na’in 30. Staf votasaun-sira dala barak susar liu atu
kontrola fiskais partidu-nian tamba materiál formasaun nian
mak la konsistensia, implemantasaun mekanismu la define
loloos, no labrani atu atende ema barak, fiskais balu ne’ebé
ulun toos.
Kredensiál identifikasaun ne’ebé STAE fó sai
ba fiskais partidu-sira taka sira-nia fotográfia. STAE la
aloka staf sufisiente atu prepara kredensiál ho fotográfia
ba ema ne’ebé barak liu husi fiskais partidu-nian. STAE
imprime sai kartaun kredensiál ba kada bankada, maibe la
esplika ninia sistema. Nia konsekuensia mak observadór-sira
la identifika fiskais sirania afilisaun ho lalais no loloos.
Fiskais partidu ka kandidatu balun lakohi atu informa ba
observadór-sira kona-ba partidu/kandidatu ida ne’ebé mak
sira reprezenta; balun subar sira-nia kartaun kredensiál; no
balun informa ba ami katak sira tauk fiskais partidu seluk
hatene sira ne’e se no servisu ba se.
4. Fiskais partidu-sira pro-aktivu
kona-ba atu involve ho votante-sira.
Fiskais-sira hatudu dalan votante-sira
durante prosesu votasaun, dala barak koalia ho votante-sira
ne’ebé presiza mata dalan. Dala barak sira besik liu ba sala
votasaun.
5. Ofisiál governu-sira nian marka
prezensa iha sentru votasaun.
Ami hasoru minimal ofisiál aas governu nian
ida hala’o knaar hanesan observadór partidu nian.
6. Hahalok observadór ne’ebé la tuir
regras.
Ami observa sentru votasaun ida, ne’ebé
observadór ONG nasionál sira hatudu sira-nia hahalok ne’ebé
intimida votante-sira. observadór sira hamrik iha sentru
votasaun nia klaran, no observadór ida tur iha kedan
kontrolador identidade nia sorin bainhira nia vistu hela
votante ne’ebé tama.
Prosesu Votasaun
Maiória staf votasaun ho votante sira hatene
ona kona-ba prosedimentu votasaun. Jeralmente, staf votasaun
hala’o sira knaar ho kompletu no ho fiar-an, maske sira-nia
formasaun no servisu bele hadi’a iha area balun. SOMET
orgullu katak feto barak mak inkluidu, no sentru votasaun
balun iha balansu generu 50-50. Ba prosesu tomak, staf
votasaun hatene kona-ba direitu vota individual-nian,
segredu votasaun nian, no integridade prosesu votasaun tomak.
Maibe, ami observa iregularidade kikoan balun durate prosesu
votasaun no problema balun ne’ebé ho potensiál ba
konsekuénsia seriu. Violasaun medidas atu prevene votasaun
dala-rua maka mosu dala barak no seriu husi violasaun
tekniku prosesu votasaun ne’ebé SOMET observa.
1. Kontrola Lińa.
Kontrolador lińa sentru votasaun maiória asegura hein no
tama troka malu ba votantesira, maibe ami observa mos ema la
tutuir malu iha sentru votasaun boot-sira iha durante tempo
dadeer. Fiskais kanditatu dala ruma hakat ba oin atu asiste
kordenasaun lińa nian; iha izemplu ida polisia (PNTL) mos
partisipa iha kontrola masa. Maske staf votasaun halo
esforsu, ami observa katak votante na’in 12 mak tama dala
ida ba sala votasaun. Kritika barak liu husi votante-sira
ne’ebé toma ami-nia atensaun mak hein iha loron manas
durante oras rua ho balun. Iha insidenti balun ami observa
separasaun generu nian iha lińa laran, no iha sentru
votasaun ida feto-sira-nia pasta haruka tau hela iha liur
bainhira sira vota iha sala votasaun. Iha sentru votasaun
balun mane-sira hatan revista kona-ba sasan kroat.
2. Prosedimentu rejistrasaun.
Maiória, staf votasaun sira konsege vista
votante sira ne’ebé tama no revista sira nia dokumentus
votasaun ne’ebé propriu. Ami mos observa insidente rua
kona-ba problema prosedimentu nian ne’ebé kompromisu akurasi
vistu votante-sira-nian (Akta). Iha sentru votasaun ida staf
na’in rua mak halo konta vista ba votante sira ne’ebé tama,
nune’e mosu konsenkuensia katak votante balu simu surat vota
sem rejistu, ka staf rua ne’e la haree. Iha kazu rua tan
faillansu akontese iha hakerek vistu nia, no staf votasaun
sira hakerek fila fali lista rejistrasaun votante ne’e
durante ami-nia visita.
3. Halo ku’ak dokumentu
identifikasaun-sira.
Staf votasaun balun konfuzaun kona-ba
mundasa regras atu halo ku’ak kartaun eleitorál plastik
ne’ebé foun. Ami observa iha izemplu ida ne’ebé halo ku’ak
ba kartaun eleitorál nian hala’o iha liur duke iha sentru
votasaun laran, iha izemplu seluk tan pasaporte mos halo
ku’ak. Iha sala vota ida, votante balu ba liu prosesu
vota-nian sem halo ku’ak sirania kartaun, no iha parte seluk
xefe staf votasaun ida informa ami katak sira halo ku’ak
de’it kartaun eleitorál tuan nian.
4. Revista tinta iha liman-fuan.
Bazeia ba regulasaun, liman-fuan indikador
votante ida-idak nian tenke marka ho tinta permanente depois
vota no revista tinta iha votante-sira-nia liman-fuan ne’ebé
tama antes fó surat vota ba. Ami-nia observadór-sira hotu
iha distritu Dili no Liquica observa katak la revista tinta
iha liman-fuan votante-nian ho sistematiku antes sira vota,
kestaun ida ne’e mos maiória akontese iha sentru
votsaun-sira ne’ebé ami observa prosesu votasaun. Alende
kestaun ida ne’e bele hamosu konsekuensia seriu, ami la
observa kona-ba ema ne’ebé koko vota dala-rua.
5. Marka liman-fuan ho tinta.
Ami mos observa izemplu izoladu kona-ba
votante-sira ne’ebé sai husi sala votasaun sira liman-fuan
la sena ba tinta. Problema hanesan ne’e la akontense iha
fatin hothotu maibe akontese duni iha sentru votasaun 4
ne’ebé ami observa iha Dili. Ami observa kazu ida ne’ebé
joven-sira koko atu fase mos tiha sira-nia liman-fuan iha
sentru votasaun ida nia liur.
6. Hatudu dalan ba votante-sira.
Observasaun ne’ebé halo ami sente la di’ak
maka staf votasaun nian ne’ebé dala ruma pasivu hodi hatudu
dalan ka fó esplikasaun ba votante ida-idak. Votante-sira
mai ikus dala ruma lahatene, atu marka surat vota iha ne’ebé,
hatama surat votasaun ne’ebé marka ona iha ne’ebé no sai
husi sala votasaun husi ne’ebé, hatudu nesesidade hodi
aumenta edukasaun votasaun nian. Ami observa fiskais
partidu-sira prontu atu hakat liu regras atu fó instrusaun
ne’ebé loloos staf votasaun-nian de’it mak bele hala’o. Iha
parte seluk, staf votasaun balun ne’ebé ami intervista
informa katek sira seidauk simu instrusaun kona-ba papél
espesifiku no responsabilidade fiskais partidu-nian durante
prosesu votasaun.
7. Revista kabine votasaun.
Ami infrenta kazu balun ne’ebé staf
votasaun-sira la revista kabine votasaun ho rutin atu
asegura katak kabine votasaun sira ne’e tanke livre husi
sasan-sira ne’ebé la relevante. Iha ezemplu ida ami observa
surat tahan ida ho kandidatu ida nia naran iha kabine
votasaun bainhira votasaun remata. Laiha ema ida hatene se
mak tau iha ne’ebá no oras hira surat ne’e iha ne’ebá ona.
Iha kazu rua seluk, surat vota monu hela iha sementi leten
iha kabine votasaun nia okos, no staf votasaun sira lahatene
atu tau iha urna vota atu prosesu ba-oin.
8. Uza kartaun kredensiál vizivel.
Staf votasaun sira laran kman atu identifika
sira-nia an no sira-nia papel bainhira observadór sira husu,
maibe sira dala ruma sira tau sira-nia kartaun kredensiál
iha sira faru bolsu ne’ebé la vizivel. Ami mos observa staf
votasaun balun kolu tiha sira nia farda staf votasaun nian
iha tempo ne’ebé komesa sura votu, halo susar atu hatene se
mak iha papel saida iha sentru votasaun. Ema sira ne’ebé la
vota mosu iha sentru votasaun sempre uza kartaun kredensiál,
iha observasaun ida de’it mak ami haree ofisiál aas ne’ebé
involve iha prosesu votasaun ne’ebé dehan katak nia haluha
nia kartaun eleitorál iha nia uma. Ami observa mos katak
fiskais partidu balun nia kartaun kredensiál la vizivel.
9. Asesu votante nian ba sala
votasaun-sira.
Maiória sentru votasaun sira ne’ebé ami
visita iha kondisaun fasil ba votante sira hetan asesu.
Maibe, ho votasaun ne’ebé menus ba dadaun, staf votasaun
komesa foti liberdade, henesan take entrada sala votasaun
nian atu han meudia ka toba iha meja leten. Sorte kestaun
ida izoladu ne’e iha sentru votasaun ne’ebé sala votasaun
liu husi ida nune’e votante-sira iha oportunidade atu vota
durante oras votasaun tomak.
10. Asesu observador ba sala votasaun.
Iha de’it sala votasaun ida mak ami la hetan
autorizasaun atu observa kabine votasaunsira ne’ebé tau iha
sala ketak no votante-sira de’it mak hetan asesu.
Prosesu sura votu
Sura votu mak parte ida ne’ebé sensitivu no
susar liu husi prosesu eleisaun, nune’e presiza halo ho sala
no konfusaun uitoan liu se posivel atu asegura integridade
eleisaun nian no fó konfiansa publiku ba rezultadu. Maske
staf votasaun-sira ne’ebé ami observa hala’o knaar ho
konsensia no imparsiál durante sura votu, servisu to’o kalan
dala barak kondisaun susar liu, ami observa iha violasaun ba
regulasaun balun, pratika ne’ebé diskonfiadu, no
prosedimentu ne’ebé la konsistensia. SOMET fiar katak
regulasaun no formasaun tenke halo kle’an liu tan no
espesifiku atu evita potensial problema ruma iha futuru.
1.
Sura votu iha liur.
Iha kazu balun, surat votu sira muda sai
husi sala votasaun nian atu sura votu iha ema ne’ebé hakarak
asiste nia oin. Alende esforsu ida ne’e iha transparansia
ne’ebé kredivel (no konsistensia ho pratika sira durante
eleisaun lokal Timor-Leste nian tinan balun liu ba), ida
ne’e laiha regulasaun laran no bele hamosu perigozu ne’ebé
la presiza ba integridade prosesu-nian.
2. Guarda materiál sensitivu.
Iha kazu rua, urna votu nakunu ida la hetan
guarda bainhira votasaun remata antes atu hahu sura votu.
3. Audiénsia.
In sentru votasaun barak ami observa,
audiénsia barbarak hale’u prosesu sura votu, iha sala laran
no sala liur. Maske staf votasaun-sira organiza ho propriu,
pratika regulasaun ne’ebé la klaru lahanesan husi sentru ida
ho sentru seluk. Bainhira grupu barullu ne’ebé haree husi
janela, situasaun komesa sai sabra’ut liu. Iha kazu ida, ema
tenke bolu polísia atu haketak audiénsia sira ne’ebé lanu no
agresivu iha sala votasaun laran.
4. Sura tutuir malu.
Iha sentru votasaun balun ho sala votasaun
liu husi ida, prosesu sura votu iha sala votasaun ida hotu
tiha mak seluk foin komesa fali. Alende fiskais partidu sira
ne’ebé iha autorizasaun, observadór no audensia asiste liu
sala votasaun ida, ne’e dala barak halo prosesu sura to’o
kalan, ho sala votasaun numeru 3 hahu sura oras lima depois
de votasaun remata, viola regulasaun ne’ebé iha.
Konsekuensia ida mos ema barak husi observadór no fiskais
partidu atende prosesu sura votu, ne’ebé karik taka netik
efisiensia prosesu nian.
5.
Sura votu iha nakukun.
Bainhira prosesu sura votu liu tuku 6:30
kalan, nakukun dala barak halo imposivel ba observadór no
fiskais partidu atu hatene loloos staf votasaun sira nia
interpretasaun husi kada surat vota, lampada ne’ebé fó mos
la sufisiente. Iha kazu balun, fiskais partidu sira asiste
hodi hamriik besik ema sura votu nia kotuk, tamba husi fatin
ne’e de’it mak sira bele hare surat votu, no fatin seluk,
uza lampu provizoriu ka impresta lampu hodi ajuda atu halo
naroman sala ne’e. Sura lalais, taka sedu, no naroman ne’ebé
di’ak sei ajuda hakmaan situasaun ne’e.
6. Sura votu diretamenta husi urna.
Iha sala votasaun balun, loke surat vota
ne’ebé hikar no sura ida-ida sai husi urna vota nian, duke
loke surat votu hotu taka tun antes revista ida-ida. Maske
staf votasaun sira karik fiar katak ho maneira ne’e bele
lalais liu, realidade la halo lais no estraga prosesu ho fó
informasaun kona-ba preferénsia husi votante-nia ne’ebé vota
tarde ka sedu loron ne’e.
7. Konfusaun kona-ba surat vota ne’ebé
nulu.
Iha kazu barak, konfuzaun ka la iha konkorda
kona-ba atu marka surat vota invalidu (“nulu”). Ami observa
surat vota hikar ne’ebé votante tuu ku’ak barak; ida ne’e
indika katak staf votasaun ne’ebé fó surat vota nian ba
votante la hikar loloos. Surat vota ne’ebé les balun hetan
rezeita no konsidera invalidu maske surat ne’e staf votasaun
sira mak les bainhira sira haketak surat vota ka bainhira
loke iha prosesu sura votu. Konfuzaun konaba surat vota
ne’ebé invalidu dada naruk tan sertifikasaun iha nivél
nasionál husi CNE, for atensaun ba nesesidade kona-ba
standar ida ne’ebé klaru no formasaun efeitivu iha area ida
ne’e.
Forsa seguransa
Agradesimentu
ba hahalok ne’ebé responsavel husi sidadaun-sira ka
partisan-sira, Loron Votasaun jeralmente livre husi
violénsia. Iha kazu maiória, forsa seguransa-nia hahalok
propriu, maske iha kazu balun ne’ebé PNTL no UNPOL ba besik
to’o metru 25 husi sentru votasaun bainhira prosesu votasaun
la’o hela, no kazu ida sira lori kilat to’o iha sala
votasaun laran.
Ami hetan informasaun katak UNPOL/PNTL hetan
orientasaun atu hakbesik bainhira prosesu sura votu komesa,
ordem iha minutu ikus tamba UNPOL la antisipa katak publik
interesadu ba prosesu sura votu. Maibe, regra metru 25 iha
lei eleisaun nian lahaluha bainhira prosesu sura komesa.
Iha area sentru votasaun rua ne’ebé konflitu
antisipadu, ami observa tropa husi Forsa Defeza
Internasionál (ISF) ne’ebé lidera husi Forsa Defesa
Australia, ho farda kompletu ho kilat, hala’o patrulla besik
sentru votasaun (besik liu fali metru 25, bele hare hetan
liu husi janela) ka kahur malu ho votantesira ne’ebé hein
iha lińa. Maske forsasira ne’e kortés, sira informa ami
katak sira hetan orientasaun atu halo patrulla rutin ba
sentru votasaun-sira, sira labele informa Australia, UNMIT
ka RDTL ne’ebé proposta ba sira atu patrulla, até depois de
kontatu iha radiu hodi klarifika mos. Bazeia ba briefing
UNMIT nian, mandatu ISF atu prontu sai reserva ba situasaun
emerjensia ne’ebé makaas liu kapasidade UNPOL/PNTL atu
atende; situasaun hanesan ne’e la eziste. SOMET nia
perguntas atu hetan klarifikasaun kona-ba ordem ISF loron
ne’e nian seidauk hetan resposta.
Reportajen rezultadu eleisaun
Durate loron hirak depois de votasaun,
rezultadu la ofisiál no parsial sirkula ba fatin barak laiha
kontestu esplikasaun, dala barak akompańa ho iregularidade
minor no data entrada ne’ebé laloos. Tamba modelu votasaun
lahanesan husi distritu ida ho distritu seluk, isu ne’e sai
interpretasaun sala bainhira rezultadu ne’e inkluidu ka
eskluidu iha area balun. Ansi atu hato’o relatóriu, media
Timorense no internasionál failla atu esplika katak figura
ne’ebé lakompletu labele siik ho akurat kona-ba rezultadu
final, hamosu alegasaun ka tauk kona-ba manipulasaun
bainhira total ne’e sei muda tuir rezultadu husi
distritu-sira seluk inkluidu.
2. Amandamentu hotu-hotu ba lei no
regulasaun kona-ba eleisaun, inklui kompozisaun votasaun
nian, tenke halo didi’ak antes periodu eleisaun. Ba eleisaun
2007, loloos formaliza ona antes Loron Eleisaun nian avisu.
3. Ba autoridade sira atu halo amandementu
tenke asegura katak lei eleisaun nian, ragulasaun, kogidu
konduta no materiál formasaun sira hothotu konsisten.
4. Amendementu ida ne’e tenke komunika ba
ofisiál hothotu no staf votasaun involve hala’o eleisaun.
5. Prosedimantu ad hoc extra-legal kona-ba
regulasaun eleisaun ho kestaun ne’ebé hanesan tenke evita.
Kona-Ba Ema Labele Mai Vota
1. Autoridade relevante tenke halo
aranjamentu kondisaun legal no pratikal atu nune’e sidadaun
Timorense sira ne’ebé iha rai liur bele vota iha Loron
Votasaun.
2. Autoridade relevante tenke kria mekanizmu
ida atu fo asesu votasaun ba aleijadu sira, ema ne’bé labele
sai husi uma, pasiente-sira ospitál no seluk tan ne’ebé la
konsege la’o to’o sentru votasaun.
3. Autoridade sira tenke kria kondisaun atu
prisoneiru sira, ne’ebé bazeia constitusional iha direitu
atu vota maibe la hetan autorizasaun ba sentru votasaun
tamba estadu hatama sira iha kadeia, bele vota.
Kona-Ba Papel Fiskais Kandidatu no
Partidu-nian
1. Fiskais tenke hetan autorizasaun tuir
regras ne’ebé konsistente, transparente bazeia ba regulasaun
legal, aplika ba hothotu no hametin didi’ak antes loron
votasaun.
2. Labele autoriza kartaun “Asesu Livre” ba
ofisiál governu-sira.
3. Pozisaun “Observadór Partidu” labele
eziste; fiskais partidu-sira bele representa interese
partidu-nian.
5. Materiál formasaun propriu tenke fo ba
fiskais kandidatu/partidu antes eleisaun.
6. Tenke iha prosedimentu klaru kona-ba
oinsa kada fiskais kandidatu/partidu hetan kredensiál, asina
resibu kartaun kredensiál nian no konkorda ho kodigu de
konduta ne’ebé propriu.
7. Identifikasaun tenke inklui sira-nia
fotografia, naran no indikasaun kandidatu/afiliasaun partidu,
no sira tenke uza atu ema bele haree hetan iha tempu tomak
wainhira sira iha sentru votasaun.
8. Regulasaun legal (hamutuk ho Kodigu de
Konduta) tenke define direitu no priviléjiu fiskais
kandidatu/partidu, inklui sira-nia maneira la intervene
naunser sira observa pratika ne’ebé la justu no laloos iha
sentru votasaun. Sira labele komunika ho votante-sira iha
sentru votasaun laran.
9. Tenke iha regulasaun legal ne’ebé klaru
limite kandidatu/partidu atu fiskais ida de’it iha sentru
votasaun kuaker tempo ida, nune’e mos tenke iha mekanizmu
implementasaun ba regras ne’e.
10. Staf sentru votasaun tenke kompriende
sira-nia direitu atu haforsa papel propriu fiskais kandidatu/partidu,
no iha poder atu hasai fiskais ne’ebé interfere ho prosesu
votasaun.
11. Sentru votasun tenke manten atu rejistu
fiskais kandidatu/partidu ne’ebé tama iha sentru votasaun.
Knaar ida ne’e presiza integra ho responsabilidade no
formasaun staf votasaunsira.
Kona-Ba Staf Sentru Votasaun
1. Tenke aumenta staf ba kada sentru
votasaun.
2. Tamba tempo naruk no komitmentu ne’ebé
makaas husi staf votasaun, sira tenke simu kompensasaun
sufisiente. Brigada-sira ne’ebé akompańa surat vota ba
sentru distritu, tenke hetan pagamentu adisional ba loron
ida.
3. Staf votasaun hot-hotu tenke hetan
instrusaun klaru liu tan no formasaun adisional iha:
♦ Rai vistu ne’ebé hanesan ba
votante-sira ne’ebé mai
♦ Revista tinta iha votante ne’ebé tama
nia liman-fuan
♦ Sai nudar mata dalan ba votante-sira
iha posesu votasaun
♦ Revista sala votasaun ho regular
♦ Gurda metin material sensitivu
♦ Sura surat vota-nian bazeia ba
prosedimentu espesifiku
4. Se pratika halo ku’ak ba dokumentu
identifikasaun votante-sira-nian presiza hodi guarda
adisional atu evita vota ba dala rua, prosesu ne’e tenke
hanesan.
5. Staf votasaun tenke asegura katak
individual hothotu ne’ebé iha autorizasaun iha sentru
votasaun uza sira-nia kartaun atu ema hotu bele haree tempu
tomak.
6. Staf votasaun tenke hetan reserve ne’ebé
sufisiente no supervizaun.
Kona-Ba Prosesu Sura-nian
1. Prosesu sura surat vota hothotu tenke
hala’o tuir regulasaun sura-nian.
2. Kada sala votasaun iha sentru votasaun
tenke komesa prosesu sura surat vota hamutuk.
3. Prosesu sura-nian iha sala votasaun tenke
hala’o iha sala votasaun-nia laran.
4. Sentru votasaun tenke ekipa ho lampu
ne’ebé sufisiente.
5. Surat vota tenke konsidera validu
bainhira intensaun votante klaru, maske surat vota ne’e
hetan marka ne’ebé la relevante ka naklees.
Kona-Ba Medida Forsa Seguransa-nian
1. Polisia (UNPOL/PNTL) tenke tuir
regulasaun atu hamriik dook metru 25 husi sentru votasaun
durante prosesu votasaun ka sura surat vota, naunser hetan
proposta husi brigade- sira. Se polisia hetan orientasaun
atu hakbesik ba sentru votasaun durante prosesu sura surat
vota, tenke halo amandementu ba regulasaun.
2. Forsa defesa internasional tenke hela
dook no ema labele haree husi sentru votasaun naunser
polisia bolu sira iha emerjensia laran.
Kona-Ba Reportajen Rezultadu-nian
1. Ami rekomanda katak portavos CNE-sira,
jornalista-sira, kandidatu-sira no ema-sira seluk tenke
esplika prosesu no kontekstu, duke ansi informa buat laloos
no duvida kona-ba integridade eleisaun-nian.
Kona-Ba Papel Observador nian
1. Observador internasional no nasional
tenke hetan assesu livre ba sentru votasaun hothotu.